Norskamine on väga suur probleem ja häirib eriti lähedasi inimesi. Neid võivad piinama hakata unetus ja neuroosid. Teiste unetus on siiski vaid pool probleemi, eelkõige on ohus inimese enda tervis, sest uneaegsete hingamispeetuste korral ei saa aju hapnikku ja toitaineid. Une ajal inimese lõualihased lõtvuvad, lõug vajub veidi alla ja suu läheb lahti. Kui ninakäigud on ahenenud, siis hingab inimene une ajal nii suu kui ninaga ja pehme suulae juures tekivad kahe õhuvoolu vahel keerised ning suulae pehmed koed hakkavad vibreerima. Ahenenud hingamisteedes kiirenenud õhuvool tekitab ninaneelus alarõhu, mis kisub sealseid pindu üksteise vastu, heli tugevus sõltub kui nõrgad või tugevad on ninaneelu lihased, kui paksuks on muutunud pidevalt vibreeriv suulagi ja kui lähedal asuvad neelu seinad keelele.

Norsatakse enamasti selili lamades ja sügava une ajal. Mida sügavam on uni, seda lõdvemad on ninaneelu lihased ja seda tugevam on heli. Lihased võivad ka päris kokku langeda ja hingamispeetuse põhjustada.

Aju hapnikunälg ja sagedased öised ärkamised põhjustavad päevast väsimust, ärritust, tähelepanu vähenemist, higistamist, peavalu, magusaisu, painajalikke unenägusid ja väheneb ka potents.

Õudusunenäod tähendavad sageli, et organism on hapnikunäljas. Tugev norskamine tõenäoliselt lühendab ka eluiga. Kui hingamine peetub üle 30 sekundi võib inimene surra. Mehed norskavad sagedamini, peale 45-ndat eluaastat norskavad pooled mehed ja kolmandik naistest. Norskamist võivad põhjustada ka krooniline nohu, nina vaheseina kõverdumine, pikk kurgunibu, pehme suulae lihaste nõrgenemine, kõrge vererõhk, südame rütmihäired, aju hingamiskeskuse kahjustumine, suurenenud mandlid või polüübid, kilpnäärme alatalitlus ja rasvumine. Kui üks vanematest norskab, siis suure tõenäosusega hakkab norskama ka laps.

10% kaalukadu vähendab norskamist poole võrra.

Maailmas on tohutult leiutatud vahendeid norskamise vältimiseks, abi neist siiski eriti pole. Inimene norskab sügava une faasis, mis taastumiseks on väga vajalik, mistõttu ärkamisega seotud vahendid ei sobi. See tekitab pidevat magamatust. Lõua fikseerimine on väga ebamugav, operatsioon liiga jõhker meetod. On püütud ka kurgunibu külmutamisega mõjutada ja hiinlased on leiutanud norskamisevastased tilgad. On kasutatud nõelravi, punkti- või kurgunibumassaaži.

Kodustes tingimustes võib proovida järgmisi vahendeid

1. Norskamist vähendab külili või kõhuli magamine. Selja peale võib siduda tennisepalli, mis ei lase selili magada. Aitab ka kõrgem peaalus, aga sellest võib eriti vanemas eas saada radikuliidi. Parem on tõsta voodi peatsit umbes 10 cm.

2. Abiks on, kui iga päev ühel ja samal ajal magama minna. Vähemalt 8 tundi und võib olla abiks, sest just üleväsinud lihased kaotavad toonuse ja tekib norskamine.

3. Norskamist vähendab õhtune jalutuskäik (iga ilmaga). Ka lahtise akna all võimlemine tagab rahulikuma sügava une.

4. Enne magamaminekut võib pesta ninakäike ja kurku meresoola lahusega. See vähendab ninaneelu turset. Klaasis ihusoojas vees lahustatakse teelusikatäis meresoola. Valatakse ühest ninasõõrmest sisse ja teisest tuleb välja. Tõmmatakse ka paar korda läbi kurgu. Pärast võib lasta ninakäikudesse paar tilka astelpajuõli. Soolane vesi tõstab suulae toonust. Külmetuse puhul võib piparmündiõliga kurku kuristada, mis laiendab hingamisteid.

5. Ka toiduvalik on oluline. Vähendada tuleb limaeritust, ka tarretunud lima hakkab vibreerima ja nõrgestab lihaseid. Lima hulka suurendavad valgurikkad toidud, liha ja kartuli koos söömine, munaga pastatoidud, piimaga tehtud pudrud. Viimane söömine peaks olema vähemalt kolm tundi enne magamaminekut, et kopsud ei tunneks mao survet. Õhtul sobivad hapupiimatooted, puu- ja köögiviljad, veega keedetud puder. Koormusvabad päevad paar korda nädalas on samuti abiks (näiteks õuna- või keefiripäeva, kurgi-, salati- või riisipäevad). Kibuvitsa või astelpaju tee on samuti abiks.

6. Rahvameditsiin soovitab süüa kuu aja jooksul peeneks hakitud ja meega segatud kapsast enne magamaminekut või juua kapsamahla, mille hulka võib segada mett.

7. Päeva jooksul tuleks juua 2 l puhast vett. NB! Alkohol lõdvestab isegi väikestes kogustes ninaneelu lihaseid, sama mõju on suitsetamisel ja liigsel soola tarbimisel.

8. Keele- ja lõualihaste treenimiseks ja tugevdamiseks võib teha harjutusi (3-4 x nädalas):

– Suud kinni hoides pingutatakse keele tagaseina, tõmmatakse keel jõuga kurgu poole (kui panna sõrmed lõua alla, siis on tunda, kuidas lihased pingule tõmbuvad). Keelega 10- 15 liigutust.

– Suud pärani ajades lükata keel suust välja ja hoida 2-3 sekundit.

– Suruda keelt 2-3 minuti jooksul vastu alumisi hambaid.

– Pliiats või puulusikas panna hammaste vahele nii, et otsad on suunurkadest väljas. Suruda hambad tihedalt kokku ja hoida 3-4 minutit. Harjutust teha enne magamaminekut. See hoiab poole tunni jooksul neelulihaste toonuse kõrge ja selle ajaga jäävad teised magama ning hilisem norskamine enam ei sega.

– 2-3 minuti vältel vajutada sõrmedega lõuale, pingutades samal ajal lõualihaseid.

– 25 korda hääldada “i”, pingutades seejuures neelu-, suulae- ja kaelalihaseid. Teha enne sööki paar-kolm tsüklit. Kuu aja pärast on tunda tugevamaid suulae lihaseid.

– Silikoonluti imemine aitab tugevdada suu-, kaela- ja neelulihaseid. Seda tuleks korraga teha vähemalt pool tundi. (NB! Imikute puhul soodustab luti pidev imemine keskõrvapõletikke ja kuulmisteede nakkusi, kuna soodustab bakterite vabamat liikumist keskkõrva.)

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.